Анализ страницы https://www.tlu.ee/kirjastus

Kirjastus | Tallinna Ülikool

  Värsked teosed     ISBN 978-9908-64-001-3 Pehme köide 248 lk Ilmumisaasta: 2026Bibliotheca Mediaevalis Kloostrireegel Püha Benedictus Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala Paberraamat Vaimsete sihtide poole püüdlemine nõuab nii seesmist pühendumist kui ka eesmärgi olulisuse ja otstarbe mõistmist. Juba varase munkluse teoreetikud leidsid, et selle juures on abiks väline kord ja rituaalid ning samu ideaale jagavate kaaslaste tugi. Just seda silmas pidades sündis 6. sajandil Püha Benedictuse reegel, lääne kristluse tuntuim ja kõige kauem kasutusel olnud kloostrielu põhikord. Reegel sõnastab religioosse elu sihid, aidates mõista selle keskmes oleva alandlikkuse ja isetuse otstarvet, jagab juhtnööre mungapõlve eesmärkide saavutamiseks, reguleerib kloostrielu argipäeva ning selgitab kloostrikorra funktsiooni Jumala teenimise ja isiksuse arengu seisukohalt. Tekst on ühtaegu nii vaimselt hariv ja kasvatav kui ka ajalooliselt informatiivne.    ISSN 2228-0669 (trükis) ISSN 2504-7523 (võrguväljaanne) Pehmed kaaned 264 lk Ilmumisaasta: 2026 Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 12 (18) 2022 Vabadussõjad Kirde-Euroopas ja kaugemal Peatoimetaja Toomas Hiio Paberajakiri Võrguväljaanne Avaldame 2023. aastal ilmunud ingliskeelse numbri, millega tähistati 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõjast, nüüd eesti keeles koos mõne lisaartikliga. Tsaari-Venemaa ja teiste Mandri-Euroopa impeeriumite  kokkuvarisemise järel Esimese maailmasõja lõpus püüdsid paljud impeeriumite koosseisu kuulunud vähemusrahvad omariiklust luua või taastada. Enamasti saavutasid nad selle pärast lühemat või pikemat iseseisvus- või vabadussõda, kusjuures tihti tuli võidelda mitme vaenlase vastu, või ka kodusõda, kui mõõtu võtsid lõhenenud ühiskonna osad, kelle arusaam oma rahva ja riigi tulevikust oli erinev. Nagu riikide ja rahvaste sisekonfliktide puhul enamasti, said kõik võitlevad pooled rohkem või vähem abi välismaalt, sest ennekõike naaberriigid on alati huvitatud kodusõja neile soodsast lõpptulemusest. Eesti Vabadussõja ajalugu on tähtis kõigile eestlastele, kuid teadmised samal ajal naaberriikides ja kaugemalgi toimunust annavad võimaluse võrrelda, avastada seni vähe tuntud seoseid ning ehk ka mõista, miks teised rahvad paljusid ajaloosündmusi hoopis teisiti näevad kui meie. Teisalt loodan nagu iga koostaja ja toimetaja, et seda aastaraamatut on lihtsalt huvitav lugeda.   ISBN 978-9908-64-000-6 Kõva köide ümbrispaberiga 272 lk Ilmumisaasta: 2026Acta Humaniora The Salme Ship Burials: Two Eighth-Century Mass Graves on Saaremaa Island, Estonia. Recent Research Salme laevmatused: kaks kaheksanda sajandi massihauda Saaremaalt. Hiljutised uurimused (inglise keeles) Koostanud ja toimetanud Lembi Lõugas ja Heidi Luik Paberraamat 2008. aastal ja seejärel 2010. aastal Saaremaalt avastatud Salme laevamatused kujutavad endast ainulaadset ja märkimisväärset arheoloogilist leiukohta, mis pakub jätkuvalt väärtuslikku materjali interdistsiplinaarseks uurimistööks. Kogumikku „Recent Research” kuulub kolmteist artiklit, mis käsitlevad leiukoha erinevaid aspekte ning näitavad, et Salme kompleks pakub endiselt palju uurimisvõimalusi. Artiklid jagunevad viide põhiteemasse. Esiteks selgitavad maastiku-uuringud (sealhulgas kultuurmaastiku käsitlused), millised olid kohaliku ühiskonna, keskkonna ja rannajoone tingimused matuste toimumise ajal. Teiseks annab relvade – eriti kaunistatud mõõkade – analüüs teavet käsitööoskuste ja kaugete sidemete kohta. Kolmandaks pakuvad isiklikud esemed, nagu mängunupud, kammid ja sõled, ülevaadet maetud sõdalaste igapäevaelust ja kultuurist. Neljandaks, et rekonstrueerida vanu laevu ja paremini mõista nende ehitust, kasutavad teadlased tänapäevaseid meetodeid nagu näiteks 3D-modelleerimist ja fotogramm-meetriat. Lõpuks näitavad inim- ja loomaluude uuringud, et maetud mehed surid tõenäoliselt vägivaldselt, ning annavad teavet nende tervise, toitumise ja päritolu kohta. Koerte ja röövlindude olemasolu viitab sellele, et neil oli matusekombestikus eriline tähtsus. Kokkuvõttes toob kogumik esile Salme uurimise interdistsiplinaarse iseloomu ning rõhutab, et leiukoht on jätkuvalt oluline allikas eelviikingiaja ja varase viikingiaja ühiskondade, sõjapidamise ja matusekommete mõistmiseks.   ISBN 978-9985-58-997-7 Pehme köide 344 lk Ilmumisaasta: 2026Bibliotheca Controversiarum Võrdsuse lühiajalugu Thomas Piketty Prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult Paberraamat Maailmas valitsev ebavõrdsus võib panna lootust kaotama, kuid selles mõjukas teoses näitab prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty, et ajalugu annab põhjust optimismiks. Vaatamata tagasilangustele oleme sajandite jooksul liikunud üha suurema võrdsuse poole. Raamat annab ülevaate olulistest faktoritest, mis on maailma positiivselt või negatiivselt mõjutanud: sõjad, revolutsioonid, orjandus, kapitalismi tõus ja heaoluriigi teke. Üldises plaanis on ühiskonnad liikunud sissetulekute ja varade õiglasema jaotuse, rassilise ja soolise ebavõrdsuse vähendamise ning tervishoiu, hariduse ja kodanikuõiguste parema kättesaadavuse poole. Edasiminekuks tuleb aga meeles pidada mineviku õppetunde. Piketty (snd 1971) on sotsiaalteaduste kõrgkooli École des hautes études en sciences sociales (EHESS) õppedirektor ja Pariisi majandusülikooli professor. Tema teadusartikleid on ilmunud ajakirjades Quarterly Journal of Economics, Journal of Political Economy, American Economic Review ja Review of Economic Studies. Piketty mõjukad teosed käsitlevad majanduse arengu, rikkuse koondumise ja sotsiaalsete konfliktide vahelist seost. Teiste raamatute seas on ta kirjutanud ülemaailmse menuki „Le Capital au XXIe siècle“ („Kapital 21. sajandil“). ISBN 978-9985-58-996-0 Pehme köide 160 lk Ilmumisaasta: 2026Bibliotheca Controversiarum Maailma kontrollimatus Hartmut Rosa Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas Paberraamat Tänapäeva inimese eesmärk kipub olema oma elu, tervist ja karjääri viimse detailini optimeerida – muuta maailm kontrollitavaks. Ent ainult kontrollimatusele avatud olles saame maailma tõeliselt kogeda. Autor kasutab selle väljendamiseks resonantsi mõistet. Resonants tekib siis, kui inimene tunneb end kõnetatuna, asjade ja sündmuste tähendusele avatuna. Raamat avab mõtteruumi, kus kontrolli asemel tõuseb esile suhe, vastastikkus ja tähendus. Hea elu mõõdupuu ei ole mitte see, kui palju meil on kogemusi või ressursse, vaid see, kui elav ja resonantne on meie suhe maailmaga. Saksa sotsioloog Hartmut Rosa (snd 1965) on nüüdisaegse sotsioloogia elav klassik, kelle teoreetilised ideed ja analüüse ärgitav mõistestik on inspireerinud ka Eesti ühiskonnateadlasi ning saanud siinmail tuttavaks laiemas sotsiaalteadusliku mõtte huviliste ringis. Esimese Rosa teosena eesti keelde jõudnud „Maailma kontrollimatus“ annab kompaktse sissevaate tema resonantsiteooriasse, mis on suunatud kõigile ühiskonnahuvilistele. Teosele on järelsõna kirjutanud Juhan Hellerma. ISSN 2228-1029 ISBN 978-9916-9702-3-2 Pehme köide  428 lk Ilmumisaasta: 2025 Gigantum Humeris Edukas treeneritöö Autoriteetne teejuht treeneritöö maailmas Viies väljaanne Rainer Martens, Robin S. Vealey Tõlge inglise keelest Marina Maran Paberraamat Raamatu suunitluse võtab hästi kokku autorite sissejuhatuse avalõik: „Oled sa kunagi märganud, et me määratleme tavaliselt ennast kui treenereid spordiala kaudu, mille sportlasi me treenime. „Ma treenin pesapallureid.“ „Olen jalgpallitreener.“ Kui sult küsitakse, keda sa treenid, vastad sa tõenäoliselt, et „Ma treenin ujujaid“ või mis iganes spordialal sa töötad. Need laused on küll osaliselt tõesed, aga täpsem oleks öelda, et me treenime sportlasi. Treeneritöö on töö inimestega. Me küll armastame spordialasid, kus me tegutseme, ja naudime eksperditeadmiste kogumist neil spordialadel, aga meie kui treenerite kõige olulisem panus on meie mõju sportlaste arengule ja heaolule.“ Käesolev raamat on viies uuendatud ja täiendatud väljaanne, mille esmatrükk nägi ilmavalgust rohkem kui nelikümmend aastat tagasi. „Edukas treeneritöö“ on üks mainekamaid ja enimmüüdud treeneriõpikuid USA-s ja paljude ülikoolide treenerikoolituse õppematerjal.     ISSN 2504-6616 (trükis) ISSN 2504-6624 (võrguväljaanne) Pehme köide 208 lk Ilmumisaasta: 2025 Philologia Estonica Tallinnensis 10 (2025) Mitmekeelsus, keeleomandamine, -õppimine ja -õpetamine Toimetajad-koostajad: Tiina Rüütmaa ja Anna Verschik Autorid: Ene Alas, Márta Csire, Veronika Szabó, Aida Hatšaturjan, Inna Adamson, Helin Kask, Merje Miliste, Natalja Zagura, Tiina Rüütmaa, Piret Baird, Kristiina Tedremaa-Levorato, Jana Stahl, Eva-Tiina Põlluste, Ilona Tragel, Marri-Mariska Tammepõld, Nele Novek Paberajakiri Võrguväljaanne Mitmekeelsus on olnud läbi aegade tavaline, tänapäeva ühiskondlikud muutused on selle tõstnud tähelepanu keskpunkti. Ilmselgelt on mitmekeelsus seotud keeleomandamise ja õppimisega laiemas mõttes: nii õpetaja juhendamisel koolis või kursustel,  iseseisvalt või hoopis spontaanselt keelekeskkonnas; nii varajases lapsepõlves kui ka täiskasvanueas. Kogumikus on kaheksa artiklit eesti ja inglise keeles. Oma uurimistulemusi tutvustavad keeleõpetajad ja lingvistid Tallinna ülikoolist, Tartu ülikoolist, Sisekaitseakadeemiast, Viini ülikoolist ja mujalt.   ISSN 2346-5824 (trükis) ISSN 2504-7531 (võrguväljaanne) Pehme köide 400 lk Ilmumisaasta: 2025 Slavica Revalensia XII (2025) (vene keeles) Toimetaja: Grigori Utgof Autorid: Arkadi Bljumbaum, Marina A. Bobrik, Sergei Dotsenko, Vladimir Hazan, Anastassia Hrobostova, Galina Lapina, Jekaterina Ljamina, Jakov Slepkov, Jevgeni Soškin, Vsevolod Zeltšenko. Paberajakiri Võrguväljaanne Tallinna Ülikooli vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsent Grigori Utgofi eestvedamisel ja TÜHI uuringufondi toel on ilmunud ajakirja Slavica Revalensia kaheteistkümnes number. Ajakirja rubriigis „Uurimused ja materjalid“ ootavad lugejat 8 artiklit 20. saj vene kirjandusest ja uusimast ajaloost, sealhulgas tektoloog Solomon Reiseri (1905–1989) ja värsiteadlane Pjotr Rudnevi (1925–1996) täielik kirjavahetus aastatest 1967–1969 (Jakov Slepkovi ja Anastassia Hrobostova publikatsioon) ning artikkel keeleteadlane Max Vasmeri (1886–1962) Tartu aastatest, kus leiab avaldamist Rahvusarhiivis säilinud teadlase kiri ülikooli rektorile 5. juulist 1918 (Marina A. Bobriki publikatsioon). Number lõpeb Jekaterina Ljamina raamatuarvustusega, milles käsitletakse Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ljubov Kisseljova raamat „Karamzinistid ja arhaistid: Valitud artikleid“ (2023).     ISSN 2228-026X ISBN 978-9985-58-993-9 Pehme köide 344 lk Ilmumisaasta: 2025 Acta Humaniora Through the Lens of Dread: Exploring the Meaning-Making of Fear in the Mediasphere Läbi hirmu prisma: hirmu tähendusloome uurimine meediasfääris (inglise keeles) Koostanud ja toimetanud Merit Maran, Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel Autorid: Mihhail Lotman, Laura Gherlone, Aizhamal Muratalieva, Mari-Liis Madisson, Andreas Ventsel, Sara Rebollo-Bueno, Mark Mets, Jens Alven Sjoberg, Martina Gnewski, Katharina Eisch-Angus, Hongjin Song, Auli Viidalepp Paberraamat Ingliskeelne „Through the Lens of Dread: Exploring the Meaning-Making of Fear in the Mediasphere“ toob lugejani kvalitatiivse ja tähenduskeskse lähenemise hirmu uurimisele, pakkudes värsket vaatenurka sellele, kuidas tänapäeva meediamaastikud kujundavad hirmude konstrueerimist, vahendamist ja internaliseerimist. Kogumik analüüsib ja selgitab meedia, ühiskonna ja meie maailmasuhteid kujundavate afektide keerukat vastastikmõju. Tuginedes mitmekesistele teoreetilistele raamistikele, kontekstidele ja distsiplinaarsetele vaatenurkadele uuritakse, millist rolli eri meediavormid hirmupõhistes tähendusloomeprotsessides mängivad nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil. Käsitletavad teemad moodustavad laia spektri alates hirmu semiootikast ja võõravaenulikkust võimendavatest meedianarratiividest kuni vandenõude, kriisidiskursuse ning tehnoloogilise ebakindluse tõlgendusteni. Kogumik pakub nüansirikast arusaama hirmust kui semiootilisest ja kommunikatiivsest nähtusest ning avab ajakohase vaate hirmule kui meie ajastu määravale afektile. Rahvusvahelisest akadeemilisest dialoogist sündinud väljaanne pakub põnevat lugemist nii meedia-, kommunikatsiooni- ja kultuuriuuringute teadlastele ning üliõpilastele kui ka kõigile neile, keda huvitab, kuidas hirm kujundab meie ühiseid tõlgendusviise ja maailmataju tänapäeva meediasfääris.     ISBN 978-9985-58-989-2 ISBN 978-9916-4-000-5 (sari „Avatud Eesti raamat“) Pehme köide 672 lk Ilmumisaasta: 2025Bibliotheca Controversiarum Vägivald ja püha René Girard Prantsuse keelest tõlkinud Mart Kangur Järelsõna: Mihhail Lotman Paberraamat 1972. aastal ilmunud „Vägivald ja püha“ on Prantsuse-Ameerika filosoofi ja kirjandusteadlase René Girard’i kuulsaim teos. Raamatu põhiidee on šokeeriv: inimühiskonna aluseks on vägivald, millest kasvavad välja kõik ühiskonna institutsioonid alates religioonist ja keelest ning lõpetades kunsti ja perekonnaga. Vägivald on püha ning ta on korraga nii purustav kui loov jõud. Inimkonna ajalugu algab sündmusest, mida Girard nimetab alustrajavaks ehk algupäraseks vägivallaks. Selle sündmuse tagajärjel tekib stabiilne kord, milles elavad on eristatud surnutest, inimesed jumalatest jne. See, mis on jumalate oma, on korraga püha ja keelatud, sellest ei tohi isegi rääkida, see on tabu. Niisugune rekonstruktsioon lubab panna kogu inimkultuuri õigesse perspektiivi, kuna kõik, mida kultuur sisaldab, tuleneb otseselt või kaudselt alustrajavast vägivallast.  Girard’i võib pidada humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas korraga nii üheks mõjukaimaks ja originaalseimaks kui ka marginaalseks autoriks. Religioosse mõtleja ja konservatiivina eristus Girard teravalt lääne intellektuaalide peavoolust, kus tooni andsid – ja annavad praegugi – vasakpoolsed agnostikud ja veendunud ateistid. Ometi on Girard mõjutanud ka vasakintellektuaale, kes küll kritiseerivad teda, kuid kasutavad siiski jätkuvalt tema ideid. Eestikeelset väljaannet saadab Mihhail Lotmani põhjalik järelsõna, mis asetab „Vägivalla ja püha“ laiemasse René Girard’i loomingu ja selle retseptsiooni konteksti.   ISBN 978-9985-58-990-8 Pehme köide 240 lk Ilmumisaasta: 2025Gigantum Humeris Lahendusele orienteeritud maaliteraapia Kuidas pildid emotsioone juhivad Bettina Egger, Jörg Merz Paberraamat Nüüdisaegsel erinevatest psühhoteraapia meetoditest ja suundumustest rikkal maastikul on lahendusele orienteeritud maaliteraapia (LOM) saavutanud silmapaistva koha. Selle väljaarendajateks on Šveitsi kunstiterapeut ning psühholoog Bettina Egger ja kliiniline psühholoog Jörg Merz. Raamatus „Lahendusele orienteeritud maaliteraapia. Kuidas pildid emotsioone juhivad“ tutvustavad nad rohkete näidete ja pildimaterjali varal oma meetodi võimalusi. Lahendusele orienteeritud maaliteraapias maalitakse lihtsaid, selgeid kujundeid ja pilte terapeudi juhendamisel. Seda meetodit iseloomustab kaks keskset elementi: pilditöö juures püsimine ja lugupidav ning hooliv suhtumine klientidesse ja nende maalitud piltidesse. Eggeri ja Merzi autentne pildimaterjali esitlus ja selgitused võimaldavad aru saada, kuidas terapeudid nende juhtumite puhul mõtlesid ja tegutsesid ning milliseid seletusi leiab neuroteadusest. Raamatus kirjeldatakse kiireid õnnestumisi, aga ka juhtumeid, kus lahenduse leidmine võtab aega ja esmased kunstiteraapia kogemused on valusad.  Raamat on huvipakkuvaks lugemisvaraks kõigile, kes oma erialases töös toetavad inimesi probleemidele lahenduste leidmisel, aga kirjeldatud juhtumid võivad olla ka eneseabi suunajaks. ISBN 978-9985-58-988-5 Pehme köide 360 lk Ilmumisaasta: 2025 Bibliotheca Scientiarum Vitae Planta Sapiens Taimede olemuse jälil Paco Calvo ja Natalie Lawrence Inglise keelest tõlkinud Krista Kallis Paberraamat  Paco Calvo raamat „Planta Sapiens“ on tipptasemel teadusuurimus taimede intelligentsusest ja aken nende hämmastavasse sisemaailma. Aastakümnetepikkune uurimistöö dokumenteerib taimede muljetavaldavaid võimeid: nad suhtlevad üksteisega, mõjutavad teisi liike ja liiguvad keerukatel viisidel. Kuigi taimedel ei ole aju, moodustavad nende sisemehhanismid süsteemi, mis ei erine palju inimese keha läbistavatest närvivõrkudest. Raamatus pakub Calvo täiesti uue vaatenurga taimemaailmale, näidates esimest korda, kuidas loomade tunnetuse uurimiseks väljatöötatud analüüsimeetodeid saab kasutada ka taimede intelligentsuse paremaks mõistmiseks. Taimed õpivad ja mäletavad, nende intelligentsus võimaldab neil paindlikult, tulevikku vaatavalt ja eesmärgipäraselt käituda. Nende individuaalsed eelistused on samuti erinevad – taimed on isiksused. Calvo juhib tähelepanu ka sellele, kuidas taimed inspireerivad tehnoloogilisi uurimusi robootikast kuni tehisintellektini. Kui mõistame, et taimed on kliimakriisis meie liitlased, võivad nad aidata lahendada meie kõige pakilisemaid probleeme. Paco Calvo on Hispaania Murcia Ülikooli teadusfilosoofia professor ning taimede märgisüsteemide ja käitumise filosoofia juhtivteadlane. Ta on maailma esimese taimede neurobioloogia labori, Murcia Ülikooli juures tegutseva Minimal Intelligence Labi (MINT Lab) asutaja ja juhataja. ISBN 978-9985-58987-8 Pehme köide 376 lk Ilmumisaasta: 2025 Bibliotheca Controversiarum Heaolu Margus Ott Paberraamat Eesti filosoofi Margus Oti mahukas ja mitmekülgne essee „Heaolu“ võtab mõtiskleda selle üle, milline olemine on hea, kuidas olemine saaks veel parem olla ning missugune olemine võiks olla parim. Keskendudes eelkõige inimese heaolule, käsitleb Ott erinevaid teemasid heaolumõõdikutest inimsuheteni ja kunstidest looduskeskkonnani ning jõuab järeldusele, et olemine ise ongi juba hea, võrratu, absoluutne, kuid see saab alati olla veel parem: „Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima.“ Margus Ott kaitses doktorikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudis 2014. aastal. Ta on õpetanud filosoofiat paljudes Eesti ülikoolides ning tema peamised uurimisteemad on keerukus, ajalisus, kehastumus ning võrdlev filosoofia.   ISBN 978-9985-58-980-9 Pehme köide 392 lk Ilmumisaasta: 2025Gigantum Humeris Inimgeograafia alused. Õpik kõrgkoolidele Koostanud ja toimetanud Hannes Palang ja Tiit Tammaru Autorid: Eiki Berg, Karin Dean, Raul Eamets, Mark Gortfelder, Olle Järv, Kadi Kalm, Kadri Kasemets, Kadri Leetmaa, Raili Nugin, Taavi Pae, Hannes Palang, Tarmo Pikner, Allan Puur, Anne Põder, Garri Raagmaa, Rein Raud, Siiri Silm, Tiit Tammaru, Keiu Telve, Elen-Maarja Trell, Tauri Tuvikene. Paberraamat Võrguväljaanne Inimgeograafia on teadus, mis uurib inimese, ruumi ja aja võrgustunud ja läbipõimunud suhteid. Õpik annab eestikeelse ülevaate inimgeograafia harudest ja suundadest, loob nendevahelisi seoseid ning aitab lugejal maailmas ja selle mitmekesisuses orienteeruda. Õpik näitab kätte teeotsad inimgeograafia harude sügavamaks käsiteluks ja üritab seletada, kuidas majandus, rahvastik, võim ja kultuur väljenduvad linnas ja maal ning sulanduvad kokku maastikuks. Õpik on mõeldud eelkõige geograafiatudengitele, aga ka kõigile teistele huvilistele, kes soovivad süvendada oma arusaamist sellest, mis kujundab maailma väljaspool meie lähiümbrust. ISBN 978-9985-58-981-6 Pehme köide 208 lk Ilmumisaasta: 2025 Bibliotheca Controversiarum Neljatine objekt Graham Harman Järelsõna: Rein Raud Inglise keelest tõlkinud Kalle Hein Paberraamat Graham Harmani teos „Neljatine objekt“ vahendab Eesti lugejale esmakordselt ühe olulisema praegusel ajal inglise keeles kirjutava filosoofi mõttemaailma. Harmani looming ületab kodudistsipliini piirid, teda loevad lisaks ametikaaslastele väga paljud mõtlevad inimesed nii-öelda seinast seina – ta on avaldanud mõju näiteks nii ökoloogidele kui ka kunstnikele. Tema teooria, nn objektikeskne ontoloogia (ingl object-oriented ontology ehk OOO), rõhutab objektide autonoomiat väljaspool inimtaju. Harmani mõtte põhiline teravik on suunatud protsessuaalse filosoofia vastu, ta toob suhete ja saamiste asemel filosoofilise vaatluse keskpunkti tagasi „objekti“. Iga iseseisev objekt on Harmani vaates taandumatu individuaalsus.  „Neljatine objekt“ ilmus esmalt prantsuskeelsele lugejale 2010. aastal kui sissejuhatus Harmani filosoofiasse. Raamatust käivad läbi kõik Harmani kesksed teemad, mis on hästi ning selgelt lahti räägitud ka potentsiaalselt skeptilise lugeja jaoks. Seetõttu pakub see raamat kindlasti huvi mitte üksnes filosoofiaga tegelevatele, vaid ka laiemale ringile intellektuaalselt uudishimulikele inimestele, kes loodetavasti kõik leiavad siit ulatuslikku mõtteainet. Harmani teooriat aitab eestikeelsele lugejale lahti harutada Rein Raua kirjutatud saatesõna. ISBN 978-9985-58-979-3 Pehme köide 400 lk Ilmumisaasta: 2025 ACTA Universitatis Tallinnensis: Artes Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade Koostajad: Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath Autorid: Riin Alatalu, Toomas Hiio, Hilkka Hiiop, Kristina Jõekalda, Inna Põltsam-Jürjo, Linda Kaljundi, Andreas Kalkun, Marju Kõivupuu, Kadi Polli, Heiki Pärdi, Maris Saagpakk, Hannes Vinnal Paberraamat Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks – mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse, neid pildistatakse ja filmitakse, restaureeritakse, ostetakse ja müüakse. Seejuures on mõis üks väheseid baltisaksa pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja pärandimaastikus. Siiski näib olevat põhjust küsida, kas ei ole avalik kuvand mõisatest liiga ühekülgne?  Antud kogumik on sündinud veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus. Selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Selles raamatus uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole.  Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele. ISBN 978-9985-58-974-8  Kõva köide 760 lk Ilmumisaasta: 2025 ACTA Universitatis Tallinnensis: Humaniora Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 I: Kronoloogiline nimestik 1494–1710  Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Paberraamat Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni.  Bibliograafia esimene köide koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, Tallinnas ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus, samas kui muu sisuga töid ilmus üha vähem. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1710. aasta tähistab Eesti- ja Liivimaa üleminekut Vene tsaarivõimu alla. ISBN 978-9985-58-975-5 Kõva köide Ilmumisaasta: 2025 ACTA Universitatis Tallinnensis: Humaniora Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 II: Kronoloogiline nimestik 1711–1830 Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Paberraamat Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni.  Bibliograafia teine köide koondab aastatel 1711–1830 ilmunud võõrkeelseid trükiseid. Põhjasõja järgsed esimesed aastakümned olid trükitoodangult väga tagasihoidlikud, haridus- ja kultuurielu elavnes alles 18. sajandi keskpaiku ning hakkas jõudsamalt arenema sajandi viimasel veerandil. Eesti- ja Liivimaale peamiselt Saksamaalt ümber asunud haritlaste teostes avaldusid uued ideed, valgustusajaga kaasas käiv vaade kohalikele oludele ja siin elavale talurahvale. Ilmuma hakkasid nädalalehed, katsetati ajakirjadega, avalikkuse ette jõudsid esimesed pärisorjust kritiseerivad kirjatööd. Euroopa tuntuimaks näite- ja romaanikirjanikuks tõusis sajandivahetusel August von Kotzebue. Ülikooli taasavamine Tartus tõi Eestimaale terve plejaadi õpetlasi, kelle abil sai uue hingamise teaduskirjanduse välja andmine ning Eesti- ja Liivimaa looduse ning ajaloo põhjalikum uurimine. Siinsed meresõitjad ja maadeuurijad avardasid oma rännakutega maailmapilti ning paljud siinsed õpetlased jõudsid oma töödega 19. sajandil Peterburi Teaduste Akadeemia tunnustatud teadlaste hulka. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1830. aasta tähistab rahvusvahelise kokkuleppe põhjal käsitrüki perioodi lõppu Euroopas. ISBN 978-9985-58-976-2  Kõva köide Ilmumisaasta: 2025 ACTA Universitatis Tallinnensis: Humaniora Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 III: Registrid Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Paberraamat Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni.  Bibliograafia kolmas köide sisaldab nimestiku kasutamist hõlbustavaid registreid: nime, pealkirja, organisatsiooni, teema, kohanime, ilmumiskoha, trükkali ja trükikoja või keele alusel. Nimeregistrist leiab mitme autori puhul ka lühikese elulookirjelduse koos viidetega allikatele. Köite lõpus on bibliograafia koostamisel kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu ning nimestik mäluasutustest, kus Eestis ilmunud võõrkeelsed ja Estonica raamatud teadaolevalt hoiul on. ISBN 978-9985-58-973-1 (kogu teos, I–III) Kõva köide Ilmumisaasta: 2025 ACTA Universitatis Tallinnensis: Humaniora Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 I–III (komplekt) Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Komplekt, I–III köide Bibliograafia on üks võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks ja säilitada kultuurimälu. Tänapäeval asendavad trükitud bibliograafiaid enamasti arvutipõhised andmebaasid ja elektronkataloogid, kuid  kaasaegsete abivahenditega on varasemate sajandite trükiseid tihtipeale keeruline otsida ja leida, sest keel ja kirjaviis on sajandite vältel teisenenud.  Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Muukeelset kasutajat abistavad tõlked saksa keelde. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele.  ISBN 978-9985-58-978-6 Pehme köide 164 lk Ilmumisaasta: 2025  Bibliotheca Artis Poeticae See värsikunst Charles Eliot Nortoni mälestusloengud 1967–1968 Jorge Luis Borges Koostanud ja kommenteerinud Călin-Andrei Mihăilescu Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Rebekka Lotman Värsitõlked Maria-Kristiina Lotman Paberraamat Jorge Luis Borgese aastatel 1967–1968 Harvardis peetud loengusari „See värsikunst“ pakub sügavalt isikliku ja äärmiselt avara pilgu luulekunstile. Ohtratele näidetele ja terastele tähelepanekutele tuginedes arutleb Borges luule olemuse, kujundite, keele, tõlkimise ja tõlgendamise, loo jutustamise, aga ka elu üle üldiselt. Viimases, luuletaja kreedole pühendatud loengus jagab ta ka näpunäiteid algajale luuletajale.  Jorge Luis Borges (1899–1986) oli Argentina proosakirjanik, luuletaja ja mõtleja, kelle mõju 20. sajandi kirjandusele ja kirjandusteadusele on tohutu – inspiratsiooni allikana on teda nimetanud teiste seas Umberto Eco, Gérard Genette, John Updike, Jacques Derrida ja Julio Cortázar. Genfi kolledžis saksa ja prantsuse keelt õppinud Borges liitus õpingute järel avangardistidega. 1922 asutas ta ajakirja Proa ning keskendus kirjatööle, avaldades luuletusi, novelle ja esseistikat. 1950 nimetati ta Argentina Inglise Kultuuri Assotsiatsiooni inglise kirjanduse õppejõuks, 1955 Argentina Rahvusraamatukogu direktoriks. Samal ajal kaotas ta nägemise. Nii pidas fenomenaalse mäluga Borges seda loengusarja juba pimedana. Nende pikka aega kadunuks peetud ja selle sajandi algul leitud loengute ärakiri toob aga lugejani elavalt Borgese hääle: teravmeelse vaimukuse ja südamlikkuse, armastuse luulekunsti ja elu vastu. ISBN 978-9985-58-977-9 Pehme köide 264 lk Ilmumisaasta: 2025 Bibliotheca Mediorum et Communicationis Masinaõpetus. Inimese, tehnoloogia ja meedia sidemed Jussi Parikka Soome keelest tõlkinud Elle Vaht Paberraamat Meediaarheoloogia teerajaja, nüüdseks ilmakuulus uusmaterialismi teoreetik Jussi Parikka avab oma esimeses, 2004. aastal soome keeles ilmunud raamatus tehnoloogia, meedia ja inimkultuuri põimunud ajalugu. Digikultuuri ja meediateooria valdkond oli raamatu ilmumise ajal veidi teistsugune kui praegu, kuid paljud teemad on arutellu naasnud, nagu küborgid ja tehisintellekt.  Parikka mõtlemapanev teos kujutab endast uurimust sellest, kuidas masinad kujundavad meie kultuuri, mõtteid ja arusaamist eksistentsist laiemalt. Teekonnal küberpungi düstoopiatest Deleuze'i filosoofiani seab Parikka küsimärgi alla inimese ja tehnoloogia piiri. Kas masinad mõtlevad? Või on hoopis meie mõtlemine alati olnud masinlik? Raamat viib meid sügavale tehnoloogia aluskihistustesse – sinna, kus masinad ei ole pelgalt abivahendid, vaid kultuuri aktiivsed osalised.  „Masinaõpetus“ kutsub lugejat üles oma suhet tehnoloogiaga ümber mõtestama, et leida inimese identiteet maailmas, mida üha enam määravad masinad. See raamat ei räägi ainult tehnoloogiast, see räägib meist endist ja sellest, kuidas me areneme koos loodud vahenditega.  ISBN 978-9985-58-972-4 Pehme köide 304 lk Ilmumisaasta: 2025 ACTA Universitatis Tallinnensis: Educatio Heritage in History Education Kultuuripärand ajaloohariduses (inglise keeles) Koostanud ja toimetanud Anu Kannike, Mare Oja, Tiiu Kreegipuu, Andres Andresen Autorid: Andres Andresen, Nikola Butkovicova, Sylvain Doussot, Elisabeth Erdmann, Nadine Fink, Markus Furrer, Katja Gorbahn, Christian Grieshaber, Wolfgang Hasberg, Terry Haydn, Tiiu Kreegipuu, Esther López-Torres, Stella Mavrou, Diego Miguel-Revilla, Sebastián Molina-Puche, Mare Oja, Jorge Ortuño-Molina, Angelos Palikidis, Piotr Podemski, Susanne Popp, Nimrod Tal Paberraamat Käesoleva väljaande eesmärk on toetada ajalooõpetajaid ja ülikoolide õpetajakoolituse õppejõude kultuuripärandi teemade mõtestamisel ja käsitlemisel ajalooõpetuses. Ajalooõpetuse kaudu õpitakse tundma kultuuripärandit ja erinevaid väärtussüsteeme, pärandi tähenduse muutumist ajas, oskust seostada minevikusündmusi omavahel ja tänapäevaga ning mõista ajaloosündmuste erineva tõlgendamise ja mälukonfliktide esinemise põhjuseid. Pärandharidusliku lähenemise eesmärk on tugevdada õpilaste kriitilist arusaama ajaloost ja kultuurist. Kogumik koondab artikleid, mis aitavad nooremal põlvkonnal mõista minevikku, mõtiskleda traditsioonide, väärtuste ja hoiakute ning identiteetide keerukuse üle.  ISBN 978-9985-58-971-7 Kõva köide 815 lk Ilmumisaasta: 2024 ACTA Universitatis Tallinnensis: Artes The Spread of Orthodoxy and the Architecture of Churches in the Baltics of the 1840s–1917 Õigeusu levik ja kirikuarhitektuur Baltikumis 1840ndatest kuni 1917. aastani (inglise keeles) Alexander Bertash Paberraamat Alexander Bertashi raamat annab olulise panuse väheuuritud teemasse, käsitledes vene õigeusu kirikuehitust Balti regioonis Vene keisririigi hilisperioodil. Põhjalikele arhiiviuuringutele toetudes vaadeldakse selles uurimuses õigeusu kirikute projekteerimist, samuti antakse nüansirikas ülevaade impeeriumi äärealal toimunud poliitilisest ja kultuurilisest koloniseerimisprotsessist. Selles rohkete fotodega illustreeritud teoses esitatakse Baltimaade õigeusukirikute arhitektuuri ajalugu ülima üksikasjalikkusega, mis teeb raamatu hindamatuks allikaks neile, keda huvitab vene õigeusu levik väljaspool Venemaa piire. ISBN 9772504661094 ISSN 2504-6616 (trükis) Pehme köide 184 lk Ilmumisaasta: 2024 Philologia Estonica Tallinnensis 9 (2024) Siirdejastu kultuurimuutused II / Cultural Changes of the Transition Period II Koostanud ja toimetanud Luule Epner ja Piret Viires Autorid: Luule Epner, Aigi Heero, Piret Kruuspere, Mari Laaniste, Irena Peterson, Kristiina Reidolv, Piret Viires. Paberajakiri Võrguväljaanne Philologia Estonica Tallinnensise üheksas number on jätk 2021. aastal ilmunud kuuendale numbrile, mis keskendus siirdeajastul toimunud kultuurimuutustele. Siirdeajastu, mis algas Eestis 1980. aastate teisel poolel ning jätkus taasiseseisvuse esimesel kümnendil, tõi kaasa kiired ja sügavad muutused kõigil ühiskonnaelu tasanditel. Sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest mõjutatud siirdekultuur oli mosaiikne ja vastuoluline, samuti oli eri kunstiliikide ja kultuurivaldkondade areng ebaühtlane. Pingeid on tekitanud nii suhestumine nõukogude aja kultuuripärandiga kui ka siirdeajastul hoogsalt edenenud suhted lääne kaasaegse kultuuriga. Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatleb siirdekultuuris toimunud muutusi kirjanduses, teatris ning visuaalkunsti ja kirjanduse lõikumisalal. Lisaks Eestile käsitletakse muutusi Ida-Saksamaal ja Ukrainas. Artiklid käsitlevad postmodernismi siirdeaja eesti teatris (Luule Epner), haiguse teemat ja metafoori Madis Kõivu dramaturgias (Piret Kruuspere), teatri ja filmivaldkonnas toimunud institutsionaalseid muutusi (Kristiina Reidolv), Priit Pärna lasteraamatut „Tagurpidi“ (Mari Laaniste), postsotsialistliku elu kujutamist saksa ja eesti kirjanduses (Aigi Heero) ning postkoloniaalset identiteeti ukraina kirjaniku Halõna Pahutjaki noorteromaanis „Maailma silm” (Irena Peterson). Teemanumbri avaartiklis vaatlevad Luule Epner ja Piret Viires üldistavalt siirdeajastu kultuuri põhijooni ja -vastuolusid. Teemanumbri artiklid on hea lugemisvara kõigile, kes tunnevad huvi siirdeajastu kultuuri vastu Eestis ja laiemalt Ida-Euroopas. ISBN 978-9985-58-970-0 Pehme köide 240 lk Ilmumisaasta: 2024   Gigantum Humeris   Mis on kultuuriajalugu? Teine, täiendatud väljaanne Peter Burke Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk Eessõna: Marek Tamm Paberraamat „Mis on kultuuriajalugu?“ on kujunenud asendamatuks käsiraamatuks selle kohta, mida kultuuriajaloolased teevad ja kuidas mõtlevad. Teises väljaandes esitab juhtiv briti ajaloolane Peter Burke värskendatud ülevaate kultuuriajaloo minevikust, olevikust ja tulevikust, nii nagu seda nähakse mitte ainult ingliskeelses maailmas, vaid ka Mandri-Euroopas, Aasias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Burke vaatleb kõigepealt kultuuriajaloo klassikalist etappi, mida seostatakse Jacob Burckhardti ja Johan Huizingaga, ning seejärel käsitleb selle marksistlikku vastulauset Frederick Antalist Edward Thompsonini. Edasi käsitleb ta uuema põlvkonna esiletõusu, mida on nimetatud ka „uueks kultuuriajalooks“. Burke asetab kultuuriajaloo oma konteksti, märkides ära seosed ajaloomõtte uute suundade ja feminismi vahel ning postkoloniaalsete ja igapäevaelu-uuringute vahel, kus arusaam kultuurist mängib üha olulisemat rolli. Uues väljaandes antakse ülevaade ka valdkonna viimastest arengutest ning kaalutakse, millise suuna on kultuuriajalugu 21. sajandil võtnud ja millise võib tulevikus võtta. See teedrajav raamat on jätkuvalt oluline lugemisvara ajaloo-, antropoloogia-, kultuuri- ja kirjandusteaduse üliõpilastele ning teistelegi huvilistele. ISSN 2346-5824 (trükis) ISSN 2504-7531 (veebis) Pehme köide 398 lk Ilmumisaasta: 2024 Slavica Revalensia XI (2024) (vene keeles) Toimetaja: Grigori Utgof Koostajad: Nikita Ohhotin, Aleksandr Ospovat, Roman Timentšik Autorid: Irina Belobrovtseva, Arkadi Bljumbaum, Alexander Dolinin, Venjamin Guštšin, Sergei Halturin, Galina Lapina, Oleg Larionov, Aleksandr Lavrov, Yuri Leving, Georgi Levinton, Jekaterina Ljamina, Gleb Morev, Gennadi Obatnin, Alexander Ospovat, Tatjana Pahhareva, Fedor Poljakov, Boriss Ravdin, Marina Salman, Aleksandr Sobolev, Vsevolod Zeltšenko, Roman Timentšik, Andrei Ustinov. Paberajakiri Võrguväljaanne Ajakirja rubriigi „Uurimused ja materjalid“ esimeses osas ootavad lugejat 3 artiklit 20. saj kirjandusloost. Järgmises rubriigis, mis on pühendatud Tallinna Ülikooli audoktor Lazar Fleišmani 80. sünnipäevale ja mille koostajad on Viini Ülikooli professor Fedor Poljakov ning ajakirja peatoimetaja, avaldakse 13 artiklit ja lühikirjutist 19. ja 20. saj vene kirjandusest (nt Anna Ahmatovast, Vjatšeslav Ivanovist, Vladimir Nabokovist, Boriss Pasternakist, Aleksandr Vvedenskist jt), lähiajaloost (nt argielust Lätis Teise maailmasõja ajal) ning välisvene kunstist (Andrei Beloborovoi näitel). Ajakirja rubriik „Kroonika“ käsitleb 2024. a kevadel toimunud poola keele ja kultuuri projekti „Re:Poola. Polsko-estońska szkoła języka polskiego i kultury polskiej”, mida rahastas Poola Akadeemilise Vahetuse Agentuur (NAWA) ja mis sai teoks Varssavi Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös.  Number lõpeb bibliograafiaga, mis kajastab Slavica Revalensia sisu alates ajakirja asutamisaastast (2014) kuni 10. numbrini (2023). ISBN 978-9985-58-968-7 Pehme köide 446 lk Ilmumisaasta: 2024  ACTA Universitatis Tallinnensis: Socialia Sündimust mõjutavad tegurid  Koostanud ja toimetanud Martin Klesment Autorid: Liili Abuladze, Mare Ainsaar, Mark Gortfelder, Kairi Kasearu, Martin Klesment, Lauri Leppik, Oliver Nahkur, Leen Rahnu, Katrin Schwanitz, Kadri Soo, Heleene Suija, Kristiina Uriko. Paberraamat Enamikku tänapäeva arenenud riike iseloomustab võrdlemisi madal sündimus, mille süvenemine seab pikemas perspektiivis heaoluühiskonna järjest suurenevate probleemide ette. Erialased uurimused aitavad mõista sündimusega seotud tegureid ning seletada sündimustaseme erinevust riikide ja rahvastikurühmade vahel.  Käesolev kogumik teeb ülevaate 21. sajandi esimese kahe kümnendi jooksul peamiselt Euroopa ja USA kohta saadud uurimustulemustest. Raamatus keskendutakse rohkem sündimuse sotsiaalseid aspekte käsitlevatele teguritele, sest valdavalt mõjutavad tänapäeva sündimustaset just inimeste endi soovid ja otsused pereloome ning laste saamise suhtes.  Kogumikus on vaatluse all rida tegureid ja tegurite rühmi, tutvustatud on nende uurimise teoreetilisi alused ja peamisi uurimistulemusi. Peatükkides on käsitletud hariduse ja õppimise, tööturul osalemise ning majandusliku olukorra seost sündimusega. Samuti eluaseme, kooselude ja nende kvaliteedi, soorollide, sotsiaalsete võrgustike, väärtuste ja riiklike perepoliitika meetmete rolli. Ülevaade tehakse ka sellest, kuidas on pensionisüsteem, füüsiline ja vaimne tervis, pärilikkus ja ränne sündimusega seotud. ISBN 978-9985-58-969-4  Pehme köide 344 lk Ilmumisaasta: 2024 ACTA Universitatis Tallinnensis: Humaniora Semiotics of Conflict. A Lotmanian Perspective  Konfliktisemiootika. Lotmanlik vaade (inglise keeles)  Toimetanud ja koostanud Daniele Monticelli, Merit Maran ja Franciscu Sedda. Autorid: Brian James Baer, Cristina Demaria, Laura Gherlone, Eduardo Chávez Herrera, Israel León O’Farrill, Anna Maria Lorusso, Merit Maran, Daniele Monticelli, Mario Panico, Igor Pilshchikov, Pietro Restaneo, Franciscu Sedda, Patrizia Violi, Nicola Zengiaro. Paberraamat Ingliskeelses kogumikus uuritakse konflikti kui kultuurinähtust Juri Lotmani semiootika vaatepunktist. Nii teoreetiliste käsitluste kui ka konkreetsete juhtumiuuringute kaudu annavad kogumiku autorid oma panuse konfliktide semiootilise olemuse selgitamisse. Kuigi Lotmani töödest ei leia süsteemset konfliktiteooriat, pakuvad tema ideed koodide kokkusobimatusest, tõlkimatusest, stereoskoopilisusest, kommunikatsioonipartnerite vahelisest semiootilisest vastupanust, mittemõistmisest kui vestlusest eri keeltes või pingest vastandlike struktuuripooluste vahel semiootilistes süsteemides rikkalikku pinnast kultuuriliste ja sotsiaalsete konfliktide mõtestamiseks. Esmakordselt avaldatakse ingliskeelses tõlkes ka kolm Lotmani esseed, mis on kirjutatud 1990. aastate alguses, mil Nõukogude Liidu lagunemine tekitas nii uusi lootusi kui ka uusi konflikte. Kogumiku kaastöödes avalduv vaatenurkade mitmekesisus näitab, et Lotmani ideedes on piisavalt teoreetilist sügavust ja ka paindlikkust, et pakkuda mitmekülgset konfliktide analüüsi ning ka vajalikku reflektsiooni meie vastuoludest kantud kaasajale.  ISBN 978-9985-58-967-0 Pehme köide 112 lk Ilmumisaasta: 2024 ACTA Universitatis Tallinnensis: Vita Salubris Arvutikasutaja tervis Koostanud Monika Kumm Autorid: Krete Junson, Annelii Jürgenson, Monika Kumm, Toomas Põld, Merike Sisask, Eve Sooba, Varje-Riin Tuulik, Viiu Tuulik, Mai Vaht, Airi Värnik. Paberraamat Selleks, et tõsta teadlikkust võimalikest terviseriskidest ja aidata töötajatel neid vältida, et elada täisväärtuslikumat elu, on olulised tervisedendamine ja heaolu töökohal. Käesolevas kogumikus tutvustatakse terviseriske, millele arvutikasutajad on altid, ja võimalikke meetmeid nende riskide vähendamiseks. Lisaks kehalisele tegevusetusele kannatavad arvutikasutajad ka ebatervislike toitumisharjumuste all. Kogumikus on esitatud toitumis- ja liikumissoovitusi arvutiga töötavatele inimestele ning pakutakse välja meetmeid, mida tööandja võiks kontoris rakendada. Mitmetunnine arvuti taga töötamine jätab inimese vaimsele tervisele jälje; kahjulikud mõjud on seotud ka sõltuvuste või stressi tekitavate olukordade, näiteks küberkiusamisega. Viimastel aastatel on muutunud populaarseks veebipõhine töö ja veebikoosolekud, mis on toonud kaasa nn Zoom-väsimuse tekkimise – käesolevas kogumikus antakse soovitusi, kuidas tervislikumalt veebikohtumistel osaleda. ISBN 978-9985-58-963-2 Pehme köide 475 lk Ilmumisaasta: 2024 ACTA Universitatis Tallinnensis: Educatio Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas Koostanud ja toimetanud Katrin Aava, Katrin Karu, Katrin Niglas, Kätlin Vanari Autorid: Katrin Aava, Ene Alas, Krista Aren, Zippora Bührer, Dagmar Engfer, Mònica Feixas, Gabriel Flepp, Merle Jung, Sille Kapper-Tiisler, Ruth Kalda, Mari Karm, Katrin Karu, Vaike Kiik-Salupere, Aet Kiisla, Marge Konsa, Aleksandra Ljalikova, Gerhard Bruno Erich Lock, Tarmo Loogus, Mairi Matrov, Merilyn Meristo, Kristi Mets-Alunurm, Kadri Mettis, Marit Mõistlik-Tamm, Madli-Maria Naulainen, Katrin Niglas, Mare Oja, Merje Olm, Mirjam Paales, Pille Rohtla, Jane Remm, Anu Sarv, Tiina Selke, Kadri Suija, Franziska Zellweger, Tobias Zimmermann, Liina Tenno, Heivi Truu, Karin Täht, Kätlin Vanari, Terje Väljataga Paberraamat Kogumik on kutse liituda diskussiooniga, mis mõtestab õpetamise tulevikku kõrghariduses. Ühendades teooria ja praktika, pakub see väärtuslikku teadmist nii õpetavatele inimestele, haridusjuhtidele kui ka kõigile, kes on huvitatud hariduse arengust. Koostöine valdkondadeülene õpikultuur on muutunud üha olulisemaks, et toetada üliõpilaste õppimist. Tõstatub küsimus, kuivõrd traditsiooniline individuaalne õpetamisviis suudab ellu jääda üha koostöisemaks muutuvas akadeemilises maailmas? See inspireeriv kogumik pakub põhjaliku ülevaate, kuidas õppejõud ühendavad jõud, et uurida ja täiustada õpetamisviise ning luua organisatsioonikultuuris muutust akadeemiliste ja tugitöötajate teaduskoostöö abil. Kogumik koondab artikleid, mis käsitlevad õpetamise arendamist ja organisatsioonilist õppimist, pakkudes samal ajal praktilisi näiteid. Tule ja avasta, kuidas koostöö ja teaduspõhine lähenemine muudavad haridust paremaks – üks artikkel korraga. ISBN 978-9985-58-962-5 Pehme köide 392 lk Ilmumisaasta: 2024 ACTA Universitatis Tallinnensis: Humaniora Breakthroughs in Cultural Psychology Läbimurded kultuuripsühholoogias (inglise keeles)  Koostajad: Jaan Valsiner ja Marek Tamm Autorid: Svend Brinkmann, Nandita Chaudhary, Vladimer Lado Gamsakhurdia, Vlad-Petre Glăveanu, Sven Hroar Klempe, Giuseppina Marsico, Alberto Rosa, Sergio Salvatore, Tatsuya Sato, Danilo Silva Guimarães, Marek Tamm, Luca Tateo, Rama Charan Tripathi, Jaan Valsiner, Brady Wagoner, Tania Zittoun. Paberraamat Kultuuripsühholoogia on uus erinevaid teadmisi sünteesiv valdkond 21. sajandi sotsiaalteadustes. See ühendab psühholoogia – eelkõige arengu- ja sotsiaalpsühholoogia – kultuuriajaloo, antropoloogia, etnograafia, kunsti, muusika, semiootika ja sotsioloogia. Kultuuripsühholoogia teaduslik fookus on tähenduslikel inimkogemustel. Artiklikogumik sisaldab maailma juhtivate teadlaste ainulaadseid isiklikke narratiive, mis tõstavad esile valdkonda edendavaid võtmeideid. Raamat on oluline ressurss nii teadlastele, praktikutele kui ka üliõpilastele. ISBN 978-9985-58-961-8 Pehme köide 472 lk Ilmumisaasta: 2024 Bibliotheca Politica Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus Yannis Papadopoulos Inglise keelest tõlkinud Erkki Bahovski Järelsõna Leif Kalev Paberraamat Yannis Papadopoulose raamat „Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus“ põhineb mahukal kirjandusel ja annab ajakohase ülevaate demokraatlike riikide poliitikast ning valitsemise nüüdisolukorrast ja suundumustest. Raamat käsitleb selliseid teemasid nagu kodanikuosalus,  esindusdemokraatia, meediastumine, tehnokratiseerumine, aga ka valitsemise ja rahvusvaheliste suhete teisenemine. Juhitakse tähelepanu harjumuspärase modernse esindusdemokraatia ja valitsemise õõnsaks muutumisele ning pakutakse välja võimalusi sellest edasi liikumiseks. Raamat sobib esmaseks lugemiseks nüüdispoliitika mõtestamisel, seda toetab ka autori tasakaalukas käsitluslaad.  ISBN 978-9985-58-955-7 Pehme köide 511 lk Ilmumisaasta: 2024 Bibliotheca Politica Meedia ja poliitiline protsess P. Eric Louw Inglise keelest tõlkinud Erkki Bahovski Paberraamat Kuidas on elukutselised suhtekorraldajad poliitikat muutnud? Kuidas kasutavad poliitilised organisatsioonid meediat selleks, et sise- ja välispoliitilisi otsuseid avalikkusele vahendada? P. Eric Louw’ raamat „Meedia ja poliitiline protsess” hindab meediategevuse mõju liberaalsetes demokraatiates, kus suhtekorraldus ja mainekujundus on muutunud poliitilises protsessis peaaegu sama oluliseks kui seadusandlus. Raamat uurib poliitilise protsessi meediastumist, alates Vladimir Putini tõusmisest poliitikaareenile ja lõpetades spinndoktorite tegevusega 2008. aasta USA presidendivalimistel. Teos annab põhjaliku ülevaate poliitilise kommunikatsiooni arengust, toimimisest ja terminoloogiast ning on kasulik käsiraamat nii meediat, politoloogiat, ajakirjandust kui ka suhtekorraldust õppivatele üliõpilastele, aga ka kõigile teemast huvitatuile. ISBN 978-9985-58-954-0 Pehme köide 327 lk Ilmumisaasta: 2024 Bibliotheca Controversiarum Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia Michael Marder Inglise keelest tõlkinud Liisi Rünkla Paberraamat  E-raamat Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab oma raamatus „Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia“ just taimse olemise esiplaanile. Marder käsitleb õhtumaise filosoofia ajalugu ja vaatleb, kuidas on taimede olemist eri aegadel mõtestatud ning milliseid probleeme on mõned püsivad kinnismõtted põhjustanud meie suhetele keskkonna ja iseendiga. Autor kirjeldab taimede elu eksistentsiaalset mõõdet ning näitab inimmõtte taimset algupära, mis seisab vastu üldistavale loogikale ja kitsale otstarbekesksusele. ISBN 978-9985-58-953-3 Pehme köide 463 lk Ilmumisaasta: 2024 Bibliotheca Controversiarum Kuidas mõelda kliimakriisist. Mõistlikuma eluviisi filosoofiline juht Graham Parkes Inglise keelest tõlkinud Krista Kallis Paberraamat Kliimakriisiga toimetulek on meie kui liigi suurim väljakutse. Teame, et peamine ülesanne maailma praegusele ja tulevasele elanikkonnale tekitatava kahju minimeerimiseks on vähendada heitkoguseid nii kiiresti kui võimalik. Mida saab küll sellises olukorras pakkuda meile filosoofia? 2020. aastal ilmunud raamatus „Kuidas mõelda kliimakriisist“ kirjeldab filosoof Graham Parkes, millises klimaatilises olukorras me oleme ja kuidas me siia oleme sattunud. Ta selgitab, kuidas me võiksime kliimakriisit uutmoodi mõelda, võttes arvesse asjakohast ajalugu, teadust, majandust, poliitikat, aga ka nende aluseks olevaid filosoofiaid. Parkes näitab, kuidas suurem teadlikkus eelkõige Aasia mõtteloost võib aidata meil tõhusamalt toime tulla kliimamuutusega ning areneda rohelisema tuleviku suunas.  

https://www.tlu.ee/kirjastus

Ошибок нет

width=device-width, initial-scale=1.0

Не найдено

Кол-во: 7